Lahendused ja ravi

Mis toimub atoopilises nahas (ja kuidas ekseemi ägenemist vähendada)?

Atoopiline nahk on väga kuiva naha tõsisem vorm, mille puhul on nahk ärritunud ja sügeleb. Nahahaigus saab alguse väga noores eas ning sellel on kõik epideemilised tunnused. See on isegi üks dermatoloogi külastamise peamisi põhjuseid. Viimase 30 aasta jooksul on atoopilise dermatiidi haigusjuhtude arv lääneriikides kahe- või isegi kolmekordistunud*. Atoopiline nahk ei ole kuigi tuntud ja seda ei mõisteta hästi, kuid ometi häirib see laste ning lastevanemate elu. Tänu hiljutistele teaduslikele avastustele saadakse haigusest paremini aru ning muudetakse alates sünnist kasutuseolevaid ravimeetodeid.

*Atoopiline dermatiit: Epidemiology in France, Natural History, Association with Other Atopic Manifestations, Severity Scores, Quality of Life. E. Mahé. Ann. Dermatol. Venereol. 2005 ; 132

Atoopiline dermatiit on põletikuline nahahaigus, millele on iseloomulik äärmuslik kuivus punased laigud, mida katavad sageli pisikesed villid.

Atoopiline dermatiit on healoomuline ja mittenakkav krooniline haigus, millega kaasnevad ekseemi puhangud. Ägedad puhangud mõjutavad oluliselt elukvaliteeti ning põhjustavad sageli unetust.

Aja jooksul võib atoopiline profiil avalduda ka muude allergiate puhul, nagu astma, allergiline riniit ehk nohu või allergiline konjunktiviit. Haiguse tüsistused on bakteriaalsed või viiruslikud (herpes) teisejärgulised infektsioonid. Nakkav mollust (ingl molluscum contagiosum) on viiruslik seisund, mis ilmub samuti sagedamini atoopiliste profiilide profiilide puhul.

Nahk on ülikuiv, muutub läbilaskvamaks ning kaitse enam välistingimuste ja allergeenide läbitungimise eest. Ent kõik kuivad nahad ei muutu atoopiliseks. Atoopia areneb geneetilise eelsoodumusega profiilidel. Uuringud näitavad, et kui ühel vanemal on atoopiline nahk, on 30% tõenäosus, et laps põeb sama nahahaigust**. Kui mõlemad vanemad on haigusekandjad, on tõenäosus juba 70%**.

Lisaks geneetilisele tegurile on atoopiline nahk seotud ka ebaloomuliku immuunsusega, mis on ülereageeriv ja tekitab põletikku.

ebaloomulik immuunsus

ja teatud baktereid (Staphylococcus aureus), mis käivitavad põletikulised reaktsioonid

Teatud ekseemi ägenemiste eest on vastutavad ka toiduallergiad

(lehmapiim, munad jne)

Ent valdaval enamikul juhtudel pole atoopilise nahaga lastel toiduallergiaid. Toiduallergiad avalduvad seedemärkidena ning pikkuse ja kaalu kõverate järskude muutustena.

*Atoopiline dermatiit: Epidemiology in France, Natural History, Association with Other Atopic Manifestations, Severity Scores, Quality of Life. E. Mahé. Ann. Dermatol. Venereol. 2005 ; 132

**Dermatite atopique. SA Büchner. Swiss Medical Forum No. 19, mai 2001

1. etapp

Atoopiline dermatiit algab tavaliselt teise ja kolmanda elukuu vahel, kui põskedele ning kätele tekivad punased laigud, mis levivad seejärel põlvede ja küünarnukkide paindekortsudesse.

Haigus areneb ägenedes ühe kuni kahe aasta jooksul. Nahk on pidevalt kuiv, mis tekitab sügelust, põhjustades unetust ja elukvaliteedi halvenemist.

2. etapp

Mõnedel lastel löövad mitme aasta möödudes välja teised atoopilises tunnusmärgid, nagu allergiline riniit ja/või astma. Viimsed on atoopilise jada viimane tase. Seisund hõlmab sageli kratsimist ja suurt stafülokoki koloniseerimist nahal.

Seetõttu soovitab teadusringkond haiguse ilmnemise ja halvenemise vältimiseks alustada ravi varakult (alates sünnist), et ravida haigusseisundit vastsündinutel, kellel pole veel atoopilise naha tunnuseid, kuid kellel on soodne geneetiline eelsoodumus.

Inimestel, keda haigus mõjutab, on geneetiliselt allergiatele kalduvad (atoopiale kalduv).
Samuti võivad neid kimbutada hingamisteede probleemid (astma), kõrva-, nina- ja kurguprobleemid (allergiline riniit), silmaprobleemid (allergiline konjunktiviit)või seedimisprobleemid (toiduallergiad).
Kõige tõenäolisemalt avaldub haigus imikutel ja väikelastel, tavaliselt kolme kuu kuni viienda eluaasta vahepeal, mille puhul 80% juhtudest ilmneb haigus enne ühe aastaseks saamist. Ent atoopiline nahk võib püsida kauem, kuni täiskasvanuikka jõudmiseni.

Dr Michèle Sayag, Allergoloog.

Internetikasutaja küsimus: Kuidas atoopilist dermatiiti ennetada ja ravida?

Ennetamist tehakse riskigruppi kuuluvate laste puhul, kellel on vähemalt üks allergiate all kannatav vanem. Sellistel puhkudel on kõige parem esimestel elunädalatel kassidega kokkupuudet vältida. Ravi osas tuleb ekseemi puhanguid võimalikult varakult ravida põletikuvastased ravimitega (kreemikortikoidid). Nahabarjääri muutuseid tuleks igapäevaselt ravida pehmendava kreemiga.

Dr Michèle Sayag, Allergoloog.
Dr Michèle Sayag, Allergoloog.

Internetikasutaja küsmus: Kas lapse pesemiseks kasutatav vesi võib tema atoopiat hullemaks muuta?

Kare vesi mõjub kuivale nahale halvasti ja mõjutab seetõttu nahabarjääri. Atoopiliste laste puhul võimaldab see tungida keskkonnast pärinevatel allergeenidel naha alla ning põhjustab ekseemipuhanguid.

Dr Michèle Sayag, Allergoloog.
Dr Michèle Sayag, Allergoloog.

Internetikasutaja küsimus: Mul esineb allergiaid (ekseem, vöötohatis). Kas mu tütrel on seetõttu suurem tõenäosus nende nahaprobleemide tekkeks?

Vöötohatis ei ole allergia, vaid nakkushaigus. Kui teil esineb siiski atoopilisi allergilisi reaktsioone, on keskmisest tõenäolisem, et teie tütrel esineb atoopilist dermatiiti.

Dr Michèle Sayag, Allergoloog.

Kui saadi aru atoopilise dermatiidi arenevast olemusest, võeti vastu uus lähenemisviise, millel oli kaks peamist eesmärki, mis peaksid julgustama teid dermatoloogi juurde pöörduma.

TÄIELIK DIAGNOOS

Millist strateegiat tuleks progresseeruva haigusega hakkamasaamiseks rakendada? Haiguse arengut tuleks piirata ja tegutseda võimalikult varakult, kui imikud atoopilise ja kuiva naha riskigrupis: need, kellel on väga kuiv, valkjas ja kare nahk, ning need, kelle vanematel või sugulastel on atoopiline nahk.

Kuidas seda teha? Sekkuge võimalikult varakult kõige parema võimaliku raviga, kuna atoopilise dermatiidi iga puhang aitab uuesti haigestumisele kaasa. Ülimalt oluline pöörata igale ägenemisnähule tähelepanu ja seda ravida, kuna see piirab kahjustuste taasteket ning vähendab haiguse arengu pikkust.

Ekseemi ägenemise meditsiinilised ravimeetodid põhinevad peamiselt lokaalsetel kortikosteroididel (või topikaalsetel steroididel).

Need kõrvaldavad põletikulised kahjustused ja leevendavad kiiresti sügelust. Ravi katkestamisel tulevad kahjustused sageli tagasi. Pealekantavate kortikosteroidide kogus sõltub ravi vajavast piirkonnast ja subjekti vanusest. Arst määrab kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kasutatavate tuubide arvu. Vältige ravimi pealekandmist näole või väikelaste mähkmepiirkonnale.
Teisejärgulise ravimina võib kasutada takroliimuse salvi, kui topikaalsed sterodid ei aita, kuid ainult üle ühe aasta vanustel lastel.
Teised ravimid on mõeldud kasutamiseks täiskasvanutele ja noorukitele.
Toidu kõrvalejätmise dieedid on vajalikud alles pärast toiduallergia meditsiinilist kinnitamist (toiduallergia testide kasutamine spetsiaalses keskkonnas).

Veenduge, et järgite kõiki dermatoloogi nõuandeid. Ärge unustage järgida järgmisi ettevaatusabinõusid:

Vältige allergeene, mis võivad võivad põhjustada ägedat põletikulist reaktsiooni, nagu tolmulestad, õietolm ning loomakarvad ja -suled. Samuti vältige samuti tubaka tarbimist, kuna see on ärritaja.
Ärge andke väikelastele liiga vara tahket toitu. Järgige laste- või perearsti nõuandeid.
Kandke puuvillast riietust. Vältige villast valmistatud ning sünteetilisi rõivaid, mis võivad nahka ärritada.
Ärge kasutage pesu pesemisel liiga palju pesuainet, kuna see muudab naha hapraks.
Triikige pesu või kuivatage seda kuivatis. See muudab riided pehmeks ja mugavamaks.
Veenduge, et teie kodu toatemperatuur ei oleks liiga soe (19-20°C) ja niisutage regulaarselt õhku. Õhutage iga päev tube, nii suvel kui talvel.
Niisutage regulaarselt magamistuba või pange ööseks märg saunalina rippuma.
Spordi osas piiranguid ei ole, kui liigne higistamine muudab sügelustunde hullemaks.

Käige iga päev 5 kuni 10 minutit sooja veega duši all (vesi ei tohiks olla rohkem kui 35 kraadi, kuna kuivale nahale ei sobi kuum vesi).
Ärge kasutage vannivahtu ega -soolasid, mis kuivatavad ja ärritavad nahka.
Peske keha ülekõrge tolerantsusega puhastusvahendiga, ideaalis vedel Syndet või lipiididega rikastatud ning kuivusevastane seep (naha kaitsebarjääri tugevdamiseks). Ärge kasutage tavalisi seepe, kuna need ärritavad ja kuivatavad epidermist.
Kuivatage nahk hoolikalt ja tupsutage seda kuiva rätikuga.

Kasutage üks või kaks korda päevas heldelt ülikõrge tolerantsusega pehmendavat vahendit, mis soodustab nahabarjääri taastamist, muudab teie naha elastseks ja pehmeks ning vähendab hüperreaktiivsust.
Ekseemi puhangu korral kasutage kogu keha ulatuses (v.a ekseemi kahjustused) uks või kaks korda päevas niisutavat ja ülirasvast hooldusvahendit, mis leevendab sügelust ja piirab põletikulisi reaktsioone.