Mõista oma nahka

Miks on mu nahk dehüdreeritud?

Igal nahatüübil (kuiv, rasune või kombineeritud) võib olla probleeme naha dehüdreerumisega. Tagajärjed võivad olla teataval määral nähtavad, kuid veepuudus põhjustab näonahal ja mõnel kehaosal või kogu kehal ebamugavustunnet, eriti pärast ujumist või duši all käimist. Vaatamata sümptomite sarnasusele, ei tohi dehüdreeritud nahka kuiva nahaga segamini ajada. Tegemist on kahe erineva nahaprobleemiga. Kuiva ja väga kuiva naha kohta lisateabe saamiseks klõpsake siin.

Dehüdreeritud nahk ei ole särav ega paku mugavustunnet ning sellega kaasneb tugev ja püsiv pinguldatusetunne.

Nahk sügeleb (eriti pärast pesemist) ja ketendab. Tegemist on ebatavalise ja ajutise seisundiga, mis ei ole tingimata kuiva nahatüübiga seotud. Ka rasune nahk võib aeg-ajalt dehüdreeruda.

Nagu ka õhk, on vesi eluks hädavajalik element
Vesi moodustab täiskasvanud inimese kehakaalust ligikaudu 65%.
Seega 79kg kaaluvas inimeses on umbes 49 liitrit vett, millest 15% asub nahas. Veel on nahas oluline roll täita.
Nahk on veehoidla, millega on teised organid ühenduses. Nahk hõlbustab mistahes vahetusi väliskeskkonnaga: vesi liigub dermisest ehk pärisnahast pinnale, immutades diffusiooni abil erinevaid kihte.
Sellist vee liikumist nimetatakse transepidermaalseks veekaotuseks (TEWL). Sellist aurustumisprotsessi piirab sarvestunud kiht (epidermise välimine kiht), mille pinda kaitseb looduslikult hüdrolipiidkile.
Kui see füsioloogiline barjäär on kahjustunud, siis transepidermaalse veekaotuse protsess kiireneb ja muudab naha kuivaks. Dermises olev vesi ei ringle enam epidermisesse ja hüdrolipiidkile ei tööta enam korralikult.

Dehüdreerumist võivad põhjustada mitmed tegurid:

Keskkonnategurid,

nagu külm, talv, tuul, saaste, UV-kiired jne;

Välistegurid

nagu tubakas ja alkohol;

Emotsionaalsed tegurid

stress või väsimus;

Teatud meditsiiniline ravi

nagu akne- või kolesteroolivastased ravimid; ja

Kosmeetikatooted

mis on liiga agressiivsed, milles on liiga palju pesuaineid, mis koorivad või kuivatavad.

Nahk on veepuuduse suhtes väga tundlik, mistõttu on sellel hüdroregulatsioonimehhanism.

1) Naha hüdroregulatsioon

Nahk koosneb 70% ulatuses veest. Ligikaudu 75% asub sügaval dermises, kus see mängib naha vastupanuvõimes olulist rolli.

Epidermist niisutavad kaks elementi:

staatiline vesi, mis on paigal,
dünaamiline vesi, mis ringleb.

Hüdroregulatsioon saavutab nende kahe vesikomponendi vahel tasakaalu ning tagab naha füüsilise ja funktsionaalse terviklikkuse. Hüdroregulatsiooni soodustavad kolm peamist tegurit: looduslikult niisutavad tegurid (NMF), sarvestunud kihis olevad lipiidid ja akvaporiinid.

2) Looduslikult niisutavad tegurid (NMF), hüdroregulatsiooni tegurid

Looduslikult niisutavad tegurid on molekulid, mis suudavad siduda sarvestunud kihis vett. Neid nimetatakse niisutajateks. Enimtuntud looduslikult niisutavad tegurid on karbamiid ja piimhape.

Teistel kosmeetikas kasutatavatel ainetel on samad omadused. Nende ainete hulka kuuluvad glütseriin ja ksüliit.

Vee ja nahabarjääri funktsioon

Sarvestunud kiht koosneb tuumadeta rakkudest, mida hoiavad koos interkorneotsüüti-lipiidide nime all tuntud lipiidid. Sarvestunud kihi terviklikkuse ja sellest tuleneva kaitsebarjääri jaoks on vajalik nende lipiidide õige kogus ning kvaliteet. Kui lipiide on puudu või nende seisukord halvened, ei ole rakkude sidusus enam tagatud. Tulemuseks on higistamise suurenemine, mida nimetatakse ka transepidermaalseks veekaotuseks (TEWL- kehas leiduva vee püsiv, kerge ja loomulik aurustumine). Hästi niisutatud nahk peaks olema suuteline vett säilitama, mistõttu on interkorneotsüüt-lipiidid olulised.

Mis on akvaporiinid?

Akvaporiinid on kanalid, mida mööda vesi epidermises liigub. Neid valke toodavad keratinotsüüdid (epidermise paljunevad rakud) ja need valgud lisatakse membraani, et võimaldada veemolekulide läbiliikumine. Selline liikumine on nahale hädavajalik. Epidermis ei ole vaskulariseeritud. Kõik raku eluks vajalikud elemendid (mineraalsoolad, vitamiinid, toitained jne), mida veri kannab dermisesse, jõuavad tänu akvaporiinidele naha pinnakihtidesse. Ilma akvaporiinideta ei suudaks epidermis ennast toita.

Kuidas eristada kuiva ja dehüdreeritud nahka?

Dehüdreeritud nahk on alati ajutine seisund, mida saab õigete toodete abil terveks ravida.

See on muutus veepuuduse käes kannatava epidermise pindmises kihis. Vähene niisutatus segab nahabarjääri funktsioneerimist ja põhjustab ebamugavustunnet. Teisest küljest on kuiv või väga kuiv nahk konkreetset nahatüüpi kirjeldav püsiv seisund, kus on puudu nii vesi kui ka lipiididest. Lugege rohkem kuiva ja väga kuiva naha kohta siit.

Keda mõjutab?

Kõik nahatüübid võivad teatud olukordades või aastaaegadel muutuda dehüdreerituks.

Dermatoloog määrab kindlaks teie nahatüübi ja aitab tuvastada dehüdreerivad tegurid, nagu töökeskkonna muutused, basseinis ujumine, agressiivse seebi või dušigeeli kasutamine, hiljutine haigus või meditsiiniline ravi (kolesteroolivastane jne). Kui olete dehüdreeritud naha põhjustajatele jälile saanud, peate vastavalt toimima.

Ehkki naha dehüdratsiooni seostatakse vee viletsa liikumisega nahas, tuleks piisava niisutatuse saavutamiseks juua päevas vähemalt 1,5 liitrit vett (kui arst ei ole teisiti öelnud).
Püüdke säilitada siseruumides tervislik õhkkond, vältides ülekuumenemist või konditsioneeritud ruume, mis kiirendavad aurustumist.
Samuti on oluline valida endale mitteagressiivsed puhastus- ja nahahooldusvahendid.
Kasutage niisutavaid, pesuainevabu ja vajadusel ülirasvaseid puhastusvahendeid (sõltuvalt piirkonnast ja kuivuse astmest kas vahuemulsioonid, kreemid, palsamid, määrded ja õlid).
Eesmärk on vähendada vee aurustumist, säilitada epidermises piisav kogus vett ja parandada viga saanud nahabarjääri.

Kasutage näol ja kehal sobiva pH-tasemega tooteid, mis ei sisalda agressiivseid pindaktiivseid aineid (nt seebivaba pesuaine või pehmendab puhastuspalsam).

Kasutage nahabarjääri parandamiseks ja pinguldatusetunde vähendamiseks kaks või kolm korda päevas alati pärast pesemist niisutavat ja pehmendavat toodet.

Kaitske ennast, kui olete karmi külma või intensiivsete UV-kiirte käes. Ärge unustage pärast basseinis ujumist nahka niisutada, et kloor seda ei kuivataks.